Kuhu ehitada ja mida ehitada?

Iga ehituse aluseks on projekt ning enne kui saab hakata midagi juurde ehitama, on kõigepealt vaja midagi eemaldada, et oleks võimalik alustada vundamendi aluse rajamisega. Kuigi plaatvundamendid on oma monoliitsuses tõeliselt universaalne valik ka keerulisematele pinnastele, siis otse muruplatsi peale ei saa sedagi rajada. Seega on esimeseks sammuks geodeedi poolt maha märgitud mõõtudes kasvupinnase, taimestik ning huumusekiht, koorimine.

Saadud süvend täidetakse kas liiva, kiviliiva, kruusa või muu dreeniva materjaliga. Liiv peab olema sobilik ning vähese savi sisaldusega. Eesti oludes on see hädavajalik, et vältida külmakerkeid. Kogu ala peab olema ka loodis, ehk mõnikord võib tihendamise protsess üksjagu aega võtta. Laitmatud oskused on aga äärmiselt vajalikud, sest viltusele pinnasele loodis ja korraliku vundamendi rajamine ei ole sugugi lihtne ülesanne. Aluspõhja kandevõime ja/või tihenduse tegur tuleb mõõta vastavate mõõteseadmetega. 

Vundamenditööd jätkuvad

Ka nüüd ei jõua veel betooni valamiseni. Selle asemel rajatakse majasisene kanalisatsioonitorustik ning alustatakse soojusisolatsiooni (peamiselt EPS) paigaldamisega. Soojustuskihi sisse paigaldatakse ka majasisene tarbeveetorustik. Ent taaskord on vaja teada, mida kuhu rajada. Lisaks välisseina kõrvale jäävale süvisele peab süvise arvestama vaheseinte ja raskemate hoonesiseste objektide – näiteks ahi – tarbeks. 

Üks suur samm betoneerimisele lähemal, kuid enne ootab veel ees armeerimine. Sarrused paigaldatakse süvendite sisse ning armeerimisvõrgu alla saab vajadusel vedada ka mõned elektrikaablid – näiteks köögisaarele. Kui hoones on plaan kasutada põrandakütet, järgneb armeerimisele põrandaküttetorustiku paigaldamine.

Betoonivalamine ja tulemuse viimistlemine

Viimaseks sammuks on plaatvundamendi betoneerimine. Arvestama peab sellega, et betoneerimine peab käima ühe kiire ja sujuva protsessina. Eriti ettevaatlikult ja rahulikult lähenemine võib hoopis probleeme tekitada, sest betooni ei tohi valada liiga aeglaselt. Ka valamise järel ei saa veel kergemalt hingata, kuna tegemist ootavad viimistlustööd. Betooni lihvitakse vastavalt soovitud lõpptulemuseni ning vajadusel kasutatakse lihvimisel pinnasekõvendit. 

Betooni valesti kohtlemisega võib kogu plaatvundamendi ära rikkuda. Aga mis teeb plaatvundamendi eriliseks? Nimelt mõjub vundamendile läbi hoone kandvate seinte just tõmbejõud! Ehk, tõmbejõud põhimõtteliselt painutavad plaatvundamenti ülespoole! Eesmärk on, et tõmbetugevus oleks ühtlane läbi konstruktsiooni ning et jõud teeksid omavahel koostööd ehk plaatvundamendi ehitamisel ei saa ühtegi sammu vahele jätta.

Jah, päriselu ei ole juturaamat ehk plaatvundamendi ehitus on detailirohke ja töid-tegemisi jagub. Õnneks ei peagi aga kõike ise teadma. Professionaalide käes läheb plaatvundamendi rajamine tõeliselt kiiresti. Koos pinnasetöödega võtab kogu vundamendi ehitus aega 2-3 nädalat ning juba nädal peale vundamendi valu võib hakata ehitama seinakonstruktsioone.