Mis iseloomustab plaatvundamenti?

Kõige lühemalt saab öelda, et plaatvundament on betoonist plaat, mis asub tasase pinnasekihi peal. Täpsemaks minnes, plaatvundament jaotab koormuse ühtlaselt suuremale pinnale, vähendades sellega pinnasele avaldatavat survet. Mõne teise lahendusega võib ebastabiilsele või nõrgale pinnasele ehitatud vundament vajuma hakata ning tekitada probleeme hoone konstruktsioonis. Monoliitne plaatvundament, kui ta ka vajub, vajub ühtlaselt ja väldib seega konstruktsiooni deformeerumist.

Plaatvundament on alternatiividega võrreldes küllaltki õhuke, sobides seega erinevate disainidega. Ja kui varasemalt kasutati seda peamiselt ärihoonete ehitamisel nagu suuremad poed või laohooned, siis nüüd on leitud tee eramute ehitusse. Plaatvundament sobib kõige paremini ühe- ja kahekorruselise lihtsa planeeringuga majadele, kuhu ei ole kavas rajada keldrit. See on levinud valik ka nõlvakutele või ehitades osaliselt mäenõlva sisse. Plaatvundamendi valamine, isegi mitme kihina, on sellises olukorras siiski odavam ja kiirem lahendus, kui talade ja tugipiilarite kasutamine. 

Kuidas käib plaatvundamendi ehitus?

Kuigi plaatvundament sobib erinevate pinnasetüüpidega, ei tähenda see, et vundamendi võib valada otse muruplatsile. Just korraliku ettevalmistusega kindlustatakse plaatvundamendi kvaliteet ja pikaajalisus. Mis alguses kasvõi pisut lohakalt tehtud, kujuneb hiljem palju suuremaks probleemiks. On olemas lausa ütlus, et maja saab ehitatud odavalt ning maja saab ehitatud kvaliteetselt, kahte korraga aga mitte.

Plaatvundamendi ehitamine algab hoone telgede mahamärkimisest ja pinnase- ehk huumusekihi eemaldamisest. Vajalik võib olla eraldi drenaaži rajamine, et kindlustada liigse vee äravool. Järgmiseks on veetrassi paigaldamine, aluspinna täitmine liivaga ning selle kihtide kaupa tihendamine, kanalisatsiooni paigaldamine, liivakihi lattimine ning soojustuse paigaldamine. Kuna plaatvundament rajatakse külmumispiirist kõrgemale, on soojustamine väga oluline. Selleks kasutatakse spetsiaalseid L-plokke, mis lubavad raketise ehitamise vahele jätta ning on piisavalt vastupidavad kogu maja koormuse kandmiseks.

Soojustus omal kohal, töö jätkub. Paigaldada on vaja tarbevee torustik, armatuur, armatuurvõrk, vajadusel ka põrandaküttetorustik. Vajadusel peab topelt armeerima korstna- või kaminaaluse. Seejärel maanduse ühendamine armatuuriga, vundamendi toestamine ning lõpuks betooni valamine ja tihendamine. Aga töö ei lõppe ka siin. Vajalik on betooni lattimine, aluspõranda lihvimine, projekti järgi trapikallakute tegemine ning vastavalt vajadusele järelhoolduse teostamine. Alles kogu selle protsessi lõppedes on lõpetatud ka plaatvundamendi ehitamine.

Lugedes võib jääda mulje, et kõiges selles pole ju midagi niivõrd keerulist. Natuke uurimistööd ja saabki tehtud. Samas on vaja meeles pidada seda, mis alguses öeldud: kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks on vaja sooritada kõik tööülesanded täpselt ja korrektselt.